27 January 2010
SNUUKERI TURNIIRI LÕPPSEIS
No nii , eile sai labi meie rahvusvaheline snuukeriturniir. Võtjaks tuli Alez ja teiseks Zdenek. Mina auvaarsel kolmandal kohal.
25 January 2010
SNUUKERI SEIS 25.01.2010
No nii sõbrad aeg on teada anda seis meie rahvusvaheliselt snuukeri turniirilt. Eile oli mul mäng Aleziga poolfinaalis, mille ma kahjuks ühe punktiga kaotasin, lüües viimase musta palli koos valgega auku. Küll oli kahju. Krt!! Täna oli siis lohutuseks mäng Farmeriga, mille ma ära Ässasin. Seega Kolmas koht- pole paha kuna alles kuu aega tagasi ei teadnud ma snuukerist halli h...gi.
Veel on mängimata siis esikoha mäng. Zdeneki ja Alezi vahel. Vähemalt on Eestil üks medalgi!! Mis siis et pronksikarva. Pidin ikka ise kastanid tulest ära tooma. :)
24 January 2010
23.01.2010 RAF MUUSEUM
Sai tehtud plaan, minna ja külastada RAF muuseumit. Mõeldud- tehtud. Kõigepealt kiirelt hommikused helbed ja paar röstsaija ning rongijaama poole teele. Kõndimist sai alustatud 9:40 ja kohal rongijaamas olin 10:14. Rong just läks minema, seega ootasime järgmist, mis tuli õnneks 10 min pärast. 35 min rongisõitu ja jõudsimegi Marylebone jaama. Sealt edasi Charsing Grossi ja sealt North Linega otse Colindale, mis on lähim jaam Lennundusmuuseomile.
Kuid ega nii hästi ka ei läinud, kõigepealt kuulsime Tube kõlaritest, et mingid remonttööd käivad Northline põhja poolses osas. Ja nii oligi Tube läks kuni Hustoni jaamani, ning Hustoni ning Golden Green jaama vahel oli pandud tööle asendusbussid. Tulimegi siis Hustoni jaamas välja ja bussi otsima. Õnneks leidsime selle ruttu ja nagu ikka teisele korrusele, sest tegemist doubledekkeriga, et ikka parimat vaadet saaks nautida.Bussi läks läbi Camden Towni.
Kuid ega nii hästi ka ei läinud, kõigepealt kuulsime Tube kõlaritest, et mingid remonttööd käivad Northline põhja poolses osas. Ja nii oligi Tube läks kuni Hustoni jaamani, ning Hustoni ning Golden Green jaama vahel oli pandud tööle asendusbussid. Tulimegi siis Hustoni jaamas välja ja bussi otsima. Õnneks leidsime selle ruttu ja nagu ikka teisele korrusele, sest tegemist doubledekkeriga, et ikka parimat vaadet saaks nautida.Bussi läks läbi Camden Towni.
Siin siis kurikuulus Camden market.
Kuna aga tipptund siis liikusime teosammul ja nagu naksti 1 tund hiljem jõudsimegi lõpuks bussi ja tubega lõpuks kohale. Kell oligi märkamatult pool 1 saanud.
Siis kiirelt muuseomisse. Muuseum asub Hendeni AFB mis on 30 km London kesklinnast põhja suunas. Ja vaatamist oli seal vähemalt 3 tunniks.
Muuseomi ees nagu ikka tavaliselt peab olema mõni lennumasin posti otsas, nii ka siin. sai siis ka kohustuslik pilt selle juures ära tehtud. Operaatoriks Darling.
Selline näeb välja siis EH-101(Merlin) esimene versioon. On ikka suur mölakas teine. Nagu näha pildilt siis minusugune mees paistab selle kõrval ikka eriti väike.
Esimeses hallis rõdult avanev vaade.
Inglise Kuninganna isiklik Kaarik, mis on oma auväärse koha leidnud nüüd RAF muuseumis.
Siis sai hakatud tagasi tulema ja sama teed pidi. Kuna kell oli juba nii palju kui Camden Towni jõudisme otsustasime teha peatuse ja vaadata mis ka müüakse.
Ja müüakse seal kõiksugu jama. Nii uusi, kui kasutatud riideid, mille kvaliteet kõigub seinast seina nagu Kalevi aktsia kunagi Tallinna Börsil.
Turg iseenesest eriti just vana osa mis oli tehtud hobusetalli stiilis. Siis aga otsustas minu fotokas saba anda ja edasine piltidel pole jäädvustatud.
Kuna kell oli juba palju ja sööma baasi enam poleks jõudnud otsustasime ära proovida kohalike hiinlaste kätetöö. Ja kus juures 1 h enne sulgemist st peale 6 lastakse hinnad alla, just toidu omad. Nii saigi 4 naela asemel 3 ga korraliku kausitäie igasugust erinevat hiina staffi võetud. Muide maitsel polnud viga, ainukesena kaebas Farmer, et tema taldrikutäis polnud isegi seda 3 naela väärt.
Peale kõhutäit otsustasime, et võtame 1 naela eest turu väravast ka mõned pontsikud, kuid kui sinna jõudsime oli kogu suur vankritäis pontsikuid nagu õhku haihtunud. Seadsime siis sammud tagasi linnapoole et otsida lähim metroo peatus ja hakata liikuma tagasi.
Vahepeal märkasime kuidas politseinikud reidi korraldasid, kõigepealt koeraga politseinik ees ja kui koer midagi märkas kutsuti eravärvides politseiauto ja korraldati sellele mitte just valge nahavärviga huikale läbiotsimine ja natukese aja pärast oli kohal ka politseibuss kes need kinnipeetud ära vedas.
Siis tekkis plaan, et kui juba siin, käime jala läbi ka Chinatowni ja SOHO, mõeldud tehtud. Kuna oli laupäeva õhtu siis rahvast tänavatel päris hulga ja vahepeal tundus, et baaride ukste taga on lausa sabad. Kuid oh ei- need olid hoopis õnnetud suitsetajad. Kuna baaris sees suitsu enam pole lubatud teha. :)
Tagasiteel rohkem seiku ei juhtunud.
21.01.2010 "BURNS SUPPER"
Natuke ajaloost, mis on "Burns Supper
Burns supper (õhtusöögiga) tähistatakse luuletaja Robert Burnsi elu ja luulet, Õhtusööki peetakse tavaliselt luuletaja sünnipäeval, 25. jaanuaril või selle lähedasel ajal, reegline tuntud ka kui Robert Burns päev või Burns Night.
Burns õhtusöök on kõige sagedasem Šotimaal ja Põhja-Iirimaal, kuid võib esineda kõikjal, kus on Burnsi Klubid.Burns õhtusöök võib olla kas ametlik või mitteametlik. Mitteametlik õhtusööki Tavaliselt hõlmavad Haggis (traditsiooniline šoti roog), Šoti viski ja luule ettekandmine. See siis selleks, kuna meie ei teadnud mis asis see Burns Supper on otsustasime ainukesena (Eestlased ainult) kursuselt järele kaeda millega tegemist, es saada osa Šoti kultuurist.
Õhtu algas sellegam, et ohvitseride klubisse astudes pakuti meile Šoti rahvusnapsu, mille nime ma ei mäleta kuid hiljem kuskilt välja lugedes sain tead et see koosnes kohvikoorest, munast suhkrust ja Šoti viskist (maitselt hästi magus ja mitte minu maitse, kuigi ma selle ikka alla kugistasin). Seejärel kutsuti meid õhtusöögile, suure kongiga (haamriga vastu suurt panni).
Burns õhtusöök on kõige sagedasem Šotimaal ja Põhja-Iirimaal, kuid võib esineda kõikjal, kus on Burnsi Klubid.Burns õhtusöök võib olla kas ametlik või mitteametlik. Mitteametlik õhtusööki Tavaliselt hõlmavad Haggis (traditsiooniline šoti roog), Šoti viski ja luule ettekandmine. See siis selleks, kuna meie ei teadnud mis asis see Burns Supper on otsustasime ainukesena (Eestlased ainult) kursuselt järele kaeda millega tegemist, es saada osa Šoti kultuurist.
Õhtu algas sellegam, et ohvitseride klubisse astudes pakuti meile Šoti rahvusnapsu, mille nime ma ei mäleta kuid hiljem kuskilt välja lugedes sain tead et see koosnes kohvikoorest, munast suhkrust ja Šoti viskist (maitselt hästi magus ja mitte minu maitse, kuigi ma selle ikka alla kugistasin). Seejärel kutsuti meid õhtusöögile, suure kongiga (haamriga vastu suurt panni).
Õhtusöögiks siis eelpool nimetatud Haggis (valmistatud lamba sisemuses paiknevatest kõikidest elunditest)-
Toodi siis lauale traditsioonilise marsi käigus suur kile sees olev vorst. Enne selle lahti lõikamist peeti traditsiooniline lahtilõikamis protseduur, mida väga raske kirjeldada, kuid põhimõtteliselt üks Šoti seelikus ohvitser tappis selle vorsti ära.
Eelaimus Haggisist oli väga hirmus, kuna ma pole mingi maksa ja südame jne. armastaja. Polnudki nii hull, sain oma taldrikutäie ikka sisse higistatud.
Siis muidugi oli laual 12 aastane Šoti viski, mida selle roa peale võtta. Muigugi vahetati viski pudeleid laudade vahel, kuna igal laual erinev viski, et kõik saaksid proovida erinevaid maitseid. Nii mõnigi vajus suht viltu lõpuks. Kui see söödud toodi magustoit, millele järgnes ülemisel korrusel Šoti muusika kuulamine ja julgematel rahvustantsude proovimine.
21 January 2010
Jamesi tanane tarkusetera
"I like whiskey too much, thats why I do not trink it!!"- nii et votke oppust napsumehed.
Snuukeri turniiri seis
Seis snuukeris on selline, et kvalifikatsioonis on edasi paasenud Zdenek, Farmer ja mina. Robert ja Ales pole omavahelist mangu veel pidanud ja pidid kuuldavasti selle tegema reedel. Nii et Farmer mangib Zdenekiga ja mina ???
20 January 2010
Õpetaja James`i teooria Briti allohvitseri karjääri kohta.
Britis on võimalik s6javäkke tulla 16 aastaselt, tehes taotluse, pead läbima aastase kursuse. Kuna praeguse aja noorte tervis, eelkõige füüsis on nii nõrgad siis paljud ei pea koormusele vastu. Neil on võimalus loobuda 6 nädala jooksul. Kui seda ei tehta ja soovid hiljem loobuda, pead maksma trahvi, kuna ta täpselt ei osanud öelda kui palju arvas ta see summa olevat 200 naela juures.
Kui treeningu vast pead suunatakse sind Brigaadi koosseisu kõige alumisse otsa, sinu ainukeseks ülesandeks rahuajal on hommikul üles tõusata, söömas käjja ja päeva jooksul natuke füüsilist ja s6jalist treeningut teha.
Nagu James ütles, on reameestel kolm põhilist mõtet peas, need on õlu, jalgpall ja sex.
Kui oled eeskujulik reamees (privat) siis võid jaoülema soovitusel saada 19 aataselt kapraliks (LCpl). Kui edaspidi ka eeskujulik oled ja näitad üles mingeid juhtimisoskusi võid saada 22 aastaselt noorem seerasandiks(Clp). Nagu James ütles on enamus Clp rumalad, kuna palk on neil hea ~30 000 naela aastas ja nad võiksid elu nautida, osta spotrauto ja reisida ilusatesse eksootilitesse paikadesse. Kuid selle asemel enamus abielliuvad ja teevad vähemalt 2 last ning peale seda elavad nö Skint- rahatut elu, kuskil väikses peredele mõeldud elamurajoonis.
Kui siis ka peale seda tubli seersant oled võid 28 aastaselt saada seersandiks (Sgt). Siis on aga sinu lapsed juba nii suured et hakkavad sinult igasuguseid küsimusi küsima ja sa taipad et sa oled rumal ning pead midagi ette võtma. Siis hakkavad enamus seersandid lugema ja õppima ning saavad väga targaks. Ning karjäär läheb edasi.
Kui sa ole 40 aastane võid sõjaväest pensionile minna. Seda peale 22 aastast teenistust.
See on teooria-kuid kas ka praktiliselt, seda teavad need kes selle läbi teinud.
Kui treeningu vast pead suunatakse sind Brigaadi koosseisu kõige alumisse otsa, sinu ainukeseks ülesandeks rahuajal on hommikul üles tõusata, söömas käjja ja päeva jooksul natuke füüsilist ja s6jalist treeningut teha.
Nagu James ütles, on reameestel kolm põhilist mõtet peas, need on õlu, jalgpall ja sex.
Kui oled eeskujulik reamees (privat) siis võid jaoülema soovitusel saada 19 aataselt kapraliks (LCpl). Kui edaspidi ka eeskujulik oled ja näitad üles mingeid juhtimisoskusi võid saada 22 aastaselt noorem seerasandiks(Clp). Nagu James ütles on enamus Clp rumalad, kuna palk on neil hea ~30 000 naela aastas ja nad võiksid elu nautida, osta spotrauto ja reisida ilusatesse eksootilitesse paikadesse. Kuid selle asemel enamus abielliuvad ja teevad vähemalt 2 last ning peale seda elavad nö Skint- rahatut elu, kuskil väikses peredele mõeldud elamurajoonis.
Kui siis ka peale seda tubli seersant oled võid 28 aastaselt saada seersandiks (Sgt). Siis on aga sinu lapsed juba nii suured et hakkavad sinult igasuguseid küsimusi küsima ja sa taipad et sa oled rumal ning pead midagi ette võtma. Siis hakkavad enamus seersandid lugema ja õppima ning saavad väga targaks. Ning karjäär läheb edasi.
Kui sa ole 40 aastane võid sõjaväest pensionile minna. Seda peale 22 aastast teenistust.
See on teooria-kuid kas ka praktiliselt, seda teavad need kes selle läbi teinud.
19 January 2010
Alati on tahtis oelda asju selgelt valja
Et sind mitte valesti ei moisteks, raagi alati selgelt ja ara puterda.
18.01.2010
Esmaspäev
Tänane päev oli suht tavaline, kuni lõunani kui otsustasime kursuse vahelise Snuukeri turniiri korraldada. Mõeldud- tehtud. Tegime küsitluse, kes osaleda tahab ja kokku saime 13 kursusel olejast, 9 osalejat. Nüüd tuli ära jagada kuidas alagruppidesse panna, Punto ja Darling tegid kohe tabeli ja avastasid et kuna 9 ei jagu 2 jäi üks inimene üle. Nii saigi tehtug valik, et loosime veel prequalification paari kes mängib enne läbi ja otsustatakse võitja kes pääseb edasi veerandfinaali.
Kohad jagasime ära loosi tahtel. Lihtne, nimed paberile ja paberid mütsi sisse. Loosijaks sai muidugi erapooletu inimene valitud, kelleks oli esimene kes klassi astus- õpetaja Maria. Niisiis õnnetuseks said paarid järgmised.
Farmer kohe protestima, et nüüd peab tema ühe mängu rohkem pidama, kuid mis teha. Loos on loos.
Kohe peale kooli peetigi esimene mäng. Mille Farmer ka edukalt kinni pani ja puksis Romani turniirilt välja.
Muide meie turniir on ikka päris rahvusvaheline, 4 Eestlast, 3 Tsehhi ja 2 Hispaanlast. Kuigi ja juba esimese mänguga jäi Roman kes esindab Hipaaniat kohe ukse taha.
Teise mängu pidasid Rene ja Zdenek, kahjuks Rene suurele ebaõnnele Zdenek selle mängu võitis.
Kuna mina ja Martin vaatasime seda mängu pealt otsustasime kohe ka omavahelise mängu ära pidada. Kuna ma vaid korra varem Snuukerit mänginuid, siis arvasin et minu jaoks saab täna turniir läbi, kuid ennäe imet. Võitsin suuresti tänu õnnele.
Homme jälle uus päev ja uued turniiri mängud.
Kuid paev polnud veel labi, kui ma koolist ona yhikatuppa joudsin ootas mind ka teine yllatus. Nimelt tundus, et koristaja oli minu toa kellegi teise omaga sassi ajanud. Kuna olles elanud yle kahe nadala samas toas polnud seda veel siiani koristatud. Nyyd oli aga ime juhtunud, kuna isegi toa porand oli puhas ja linad vahetatud. Ennae, kaks imet yhel paeval, oma elu esimene Snuukerivoit ja puhas yhikatuba. Koik esmaspaevad polegi SINISED.
Tänane päev oli suht tavaline, kuni lõunani kui otsustasime kursuse vahelise Snuukeri turniiri korraldada. Mõeldud- tehtud. Tegime küsitluse, kes osaleda tahab ja kokku saime 13 kursusel olejast, 9 osalejat. Nüüd tuli ära jagada kuidas alagruppidesse panna, Punto ja Darling tegid kohe tabeli ja avastasid et kuna 9 ei jagu 2 jäi üks inimene üle. Nii saigi tehtug valik, et loosime veel prequalification paari kes mängib enne läbi ja otsustatakse võitja kes pääseb edasi veerandfinaali.
Kohad jagasime ära loosi tahtel. Lihtne, nimed paberile ja paberid mütsi sisse. Loosijaks sai muidugi erapooletu inimene valitud, kelleks oli esimene kes klassi astus- õpetaja Maria. Niisiis õnnetuseks said paarid järgmised.
Farmer kohe protestima, et nüüd peab tema ühe mängu rohkem pidama, kuid mis teha. Loos on loos.
Kohe peale kooli peetigi esimene mäng. Mille Farmer ka edukalt kinni pani ja puksis Romani turniirilt välja.
Muide meie turniir on ikka päris rahvusvaheline, 4 Eestlast, 3 Tsehhi ja 2 Hispaanlast. Kuigi ja juba esimese mänguga jäi Roman kes esindab Hipaaniat kohe ukse taha.
Teise mängu pidasid Rene ja Zdenek, kahjuks Rene suurele ebaõnnele Zdenek selle mängu võitis.
Kuna mina ja Martin vaatasime seda mängu pealt otsustasime kohe ka omavahelise mängu ära pidada. Kuna ma vaid korra varem Snuukerit mänginuid, siis arvasin et minu jaoks saab täna turniir läbi, kuid ennäe imet. Võitsin suuresti tänu õnnele.
Homme jälle uus päev ja uued turniiri mängud.
Kuid paev polnud veel labi, kui ma koolist ona yhikatuppa joudsin ootas mind ka teine yllatus. Nimelt tundus, et koristaja oli minu toa kellegi teise omaga sassi ajanud. Kuna olles elanud yle kahe nadala samas toas polnud seda veel siiani koristatud. Nyyd oli aga ime juhtunud, kuna isegi toa porand oli puhas ja linad vahetatud. Ennae, kaks imet yhel paeval, oma elu esimene Snuukerivoit ja puhas yhikatuba. Koik esmaspaevad polegi SINISED.
18 January 2010
Tagasivaade eelmisele neljapäevale
14.01.2010
Käes on päev millele planeeritud väljasõit koos kursusega Londonisse. Kõigil kästi valmis olla kella 9 ajal Guardroom- I.k. valvemaja juures. Muide sadas vihma.
Muidugi enne seda oli hommikusöök.
Tavapärane inglise hommikusöök on meil siin järgmine ja saad valida:
härjasilma,
vees praetud muna,
munapudru,
peekoni,
ubade,
praetud shampinjonide
kartulipihvide vahel.
Sellele lisaks on võimalik võtta müslit, mahla ja kohvi.
Muidugi saad teha endale veel rüstsaija kui kõht veel tühi peaks olema.
Niisiis kui tavapärane hommikusöök söödud saime endale kaasa lõunapakid, mis koosnesid kõrrejoogist, Darlingu poolt ristitud ökovabast õunast, 4 küpsisest ja kahest juustga saiast- saia vahel mingi teadmata majoneesi taoline asi.
Ohvitseride messi on lubatud minna kas tavaülikonnas või vormis, seega peale sööki tuli tavapärane kiire riietevahetus, sest kes see ikka viigipüksiga päev otsa Londonis tahaks jõlkuda. Linna minek oli huvitav, kell 9:00 oli väike buss vastas kelle roolis meie kursuse juhendaja sottlasest Jim. Kuna Jim on mereväelane sai sõit olema huvitav. Siin need väiksed ringteed, mille läbimõõt keskelt vaevalt meeter, muidugi sõitis Jim tagarattaga sellest lihtsalt üle ja viskas meid kiirelt Beaconsfieldi rongijaama.
Selline siis see rongijaam tänavalt vaadatuna.
See siis Imperial War Museum.
Sissepääs tasuta vaata aga vaata. Sisenedes leidsime end 5 korruseks jagatud muuseumist, mille esimesel korrusel kohe tankid. Neist jäi mulle silma kuhe tank Mark V. Mis tõi mulle kohe silmeette Indiana Jonesi filmi kus sama tank Aafrikas ringi rallis. Rallimiseks ei saa seda vast nimetada, kuna antud tangi max kiirus on ~7 km/h. Omapärane aga ikkagi. Ja just selle poolest ,et tangi mootor asus samas ruumis kus meeskond ja sageli said meeskonna liikmed just süsihappegaasi mürgituse kui selle tangiga ringi lasid. Minu jaoks uudiseks oli ka see Et andmetes leidus tõsiasi et sama marki tank oli kasutuses ka Esimese Eesti Vabariigi armees aastatel 1921-1941, kui Eestlased need Taganevalt Vene Armeelt konfiskeerisid.
See siin siis Tank Mark V. Toodeti neid kokku aastatel 1917-1918 200 tk.
Muuesum oli jagatud korrusteks: Esimesel I maailmasõda, Teisel II Maailmasõda, kolmandal spioonidele pühendatud , eesotasa Briti MI 5 ja MI 6 osakonna arenguetappidega. 4 ja 5 korrus olid pühendatud Holokaustile.
Muuesumi jätsime selja taha ~14:30 paiku. Kui museumist väljusime avastas Punto, et ta sall on kaelast kadunud. Läks seda sisse tagasi otsima kuid kui 20 min pärast tagasi tuli polnud sallist lõhnagi. Läinud mis läinud.
Tagasi tulles läks grupp kaheks mina, Darling ja Farmer üht ja Punto koos kahe Tsehhi ohvitseriga teist teed. Nemad muide otsisid teed Chelsy staadionile et 27.01.10 mängule piletid osta. Kui Puntoga õhtul kokku saime siis tal nägu säras ja 65 naelane pilet näpus. Pileti sai ka Darling.
Meie vahepale tegime metrooga väikse ringi ja tulime välja Buckingham Palace juures.
Siin ka kohustuslik pilt.
Peale seda jätkus reis edasi Oxword Streetile. Seal tegime väikse vitriinishoppamise ja oligi päev õhtus. Mina ja Farmet tulime rongiga tagasi ning jõudsime õhtusöögile. Punto ja Darling läksid tsekkama selliseid paiku nagu Camden Town, Soho ja Chinatown ja jõudisid peale 9 tagasi.
Muidugi enne seda oli hommikusöök.
Tavapärane inglise hommikusöök on meil siin järgmine ja saad valida:
härjasilma,
vees praetud muna,
munapudru,
peekoni,
ubade,
praetud shampinjonide
kartulipihvide vahel.
Sellele lisaks on võimalik võtta müslit, mahla ja kohvi.
Muidugi saad teha endale veel rüstsaija kui kõht veel tühi peaks olema.
Niisiis kui tavapärane hommikusöök söödud saime endale kaasa lõunapakid, mis koosnesid kõrrejoogist, Darlingu poolt ristitud ökovabast õunast, 4 küpsisest ja kahest juustga saiast- saia vahel mingi teadmata majoneesi taoline asi.
Ohvitseride messi on lubatud minna kas tavaülikonnas või vormis, seega peale sööki tuli tavapärane kiire riietevahetus, sest kes see ikka viigipüksiga päev otsa Londonis tahaks jõlkuda. Linna minek oli huvitav, kell 9:00 oli väike buss vastas kelle roolis meie kursuse juhendaja sottlasest Jim. Kuna Jim on mereväelane sai sõit olema huvitav. Siin need väiksed ringteed, mille läbimõõt keskelt vaevalt meeter, muidugi sõitis Jim tagarattaga sellest lihtsalt üle ja viskas meid kiirelt Beaconsfieldi rongijaama.
Selline siis see rongijaam tänavalt vaadatuna.Jõudes rongijaama teatas meie kursuse juht James, et kuna peale 9:30 on piletid odavamad kästakse UK MOD poolt osta piletid alati odavamate rongide peale. Nii me saile siis oma piletid kätte ja ootasime 9:44 rongi mis viiks meid Londoni Merylebone jaama. Sealt sõitsime metrooga Carold Crossi jaama ja väljusime ning olimegi kohe väikese jalutuskäigu järel kuulsa Big Ben`i juures.
Nagu näha sain ka pildile kui Darling kaamera enda kätte haaras.
Jalutuskäik läbi linna oli päris pikk. Kuna aga Darlingul juba rongis tundus olemat häda nr 1 siis esimese asjana otsis ta metroojaamast tualetti, kuid mida polnud see oli see viimane. Kuid vennal häda muidku suurenes ja alles pika jalutuskäigu pärast leidis ta ühe nurgakohviku kus häda ära teha.
See ongi siis Darlingu poolt ristitud kohvik, mille uksest ta rõõmsalt 5 min hiljem välja astus endal käes pooleteise naelane kohvi ja naeratus näol.
Enne Imperial War Museumi juurde jõudmist jõudis James veel rääkida, et teele jäänud majad olevat linna omad ja neis elavad nö. Töölisklassi kuuluvad inimesed, või kuidas ta neid nimetas, inimesed kellel pole konkreetset eriala omandatud.
Nagu näha sain ka pildile kui Darling kaamera enda kätte haaras.Jalutuskäik läbi linna oli päris pikk. Kuna aga Darlingul juba rongis tundus olemat häda nr 1 siis esimese asjana otsis ta metroojaamast tualetti, kuid mida polnud see oli see viimane. Kuid vennal häda muidku suurenes ja alles pika jalutuskäigu pärast leidis ta ühe nurgakohviku kus häda ära teha.
See ongi siis Darlingu poolt ristitud kohvik, mille uksest ta rõõmsalt 5 min hiljem välja astus endal käes pooleteise naelane kohvi ja naeratus näol.
Enne Imperial War Museumi juurde jõudmist jõudis James veel rääkida, et teele jäänud majad olevat linna omad ja neis elavad nö. Töölisklassi kuuluvad inimesed, või kuidas ta neid nimetas, inimesed kellel pole konkreetset eriala omandatud.
Sellised need sotsiaalmajad Londonis siis välja näevad.
Pilt ei saanud kõige parem kuid tegelikult suht korralikud ja näevad välja vaata, et paremad kui korrusmajad Viimsi eliitkorrusmajarajoonis Tammepõllul.
See siis Imperial War Museum.Sissepääs tasuta vaata aga vaata. Sisenedes leidsime end 5 korruseks jagatud muuseumist, mille esimesel korrusel kohe tankid. Neist jäi mulle silma kuhe tank Mark V. Mis tõi mulle kohe silmeette Indiana Jonesi filmi kus sama tank Aafrikas ringi rallis. Rallimiseks ei saa seda vast nimetada, kuna antud tangi max kiirus on ~7 km/h. Omapärane aga ikkagi. Ja just selle poolest ,et tangi mootor asus samas ruumis kus meeskond ja sageli said meeskonna liikmed just süsihappegaasi mürgituse kui selle tangiga ringi lasid. Minu jaoks uudiseks oli ka see Et andmetes leidus tõsiasi et sama marki tank oli kasutuses ka Esimese Eesti Vabariigi armees aastatel 1921-1941, kui Eestlased need Taganevalt Vene Armeelt konfiskeerisid.
See siin siis Tank Mark V. Toodeti neid kokku aastatel 1917-1918 200 tk.
Muuesum oli jagatud korrusteks: Esimesel I maailmasõda, Teisel II Maailmasõda, kolmandal spioonidele pühendatud , eesotasa Briti MI 5 ja MI 6 osakonna arenguetappidega. 4 ja 5 korrus olid pühendatud Holokaustile.
Muuesumi jätsime selja taha ~14:30 paiku. Kui museumist väljusime avastas Punto, et ta sall on kaelast kadunud. Läks seda sisse tagasi otsima kuid kui 20 min pärast tagasi tuli polnud sallist lõhnagi. Läinud mis läinud.
Tagasi tulles läks grupp kaheks mina, Darling ja Farmer üht ja Punto koos kahe Tsehhi ohvitseriga teist teed. Nemad muide otsisid teed Chelsy staadionile et 27.01.10 mängule piletid osta. Kui Puntoga õhtul kokku saime siis tal nägu säras ja 65 naelane pilet näpus. Pileti sai ka Darling.
Meie vahepale tegime metrooga väikse ringi ja tulime välja Buckingham Palace juures.
Siin ka kohustuslik pilt.
Peale seda jätkus reis edasi Oxword Streetile. Seal tegime väikse vitriinishoppamise ja oligi päev õhtus. Mina ja Farmet tulime rongiga tagasi ning jõudsime õhtusöögile. Punto ja Darling läksid tsekkama selliseid paiku nagu Camden Town, Soho ja Chinatown ja jõudisid peale 9 tagasi.
17 January 2010
17.01.2010
Käes on pühapäev. Hommikul ärgates avanes aknast uus vaade- päike paistis nimelt. Sellega aga kaasnesid kohe uued mured. Kuna akna ees on mul paks kardin, mis kaitseb tuba tuule eest, siis sain seda vahet mis jääb akna ja kardina vahele kasutada edukalt külmikuna. Kahjuks oli täna hommikul mu külmik ära sulanud ja 5 kalli raha eest ostetud 0,25 l Heinekeni õltsi olid lausa soojaks läinud. Samuti olid lood kehvad ka määrdejuustu ja jõgurtitega. Kõik need tuli nüüd ümber paigutada ja jahedaim koht toas tundus olevat riidekapp. Nüüd see mu uus külmkapp.
15.01.2010
Järjekordne reede kohas nimega Beaconsfield. Kes veel ei tea siis Beaconsfield on Londoni üks äärelinna küladest, kus elavad nö POSHid st stiilsed, rikkad inimesed, kellel maja 2 uhket autot ukse ees ja kes igal hommikul sõidavad Londonisse rongiga tööle ning õhtul tagasi, kott ühes ja ajaleht teises käes. Rongipilet Londonisse maksab siin suhteliselt palju 17 naela (two-way) kui täpne olla. Eestlased kes muidugi niipalju pappi välja käia ei taha käivad vähemalt neljakesi koos, siis saab 4 inimest 2 hinnaga. Säästureis- nagu haned reas.
Meie muidugi elame sellest linnakesest 3 km väljas ühes sõjaväelinnakus, kus koolitatakse keeli. Araabia, Inglise, Indo-Iraani ja Euroopa keeli. Siit linnakesse minemiseks 2 võimalust, kas jala teed mööda või jala üle põllu. Paar päeva tagasi sai veel vabalt üle põllu, siis oli lumi, kuid nüüd on sula ja lumi läinud. Põld mäda.
Meie muidugi elame sellest linnakesest 3 km väljas ühes sõjaväelinnakus, kus koolitatakse keeli. Araabia, Inglise, Indo-Iraani ja Euroopa keeli. Siit linnakesse minemiseks 2 võimalust, kas jala teed mööda või jala üle põllu. Paar päeva tagasi sai veel vabalt üle põllu, siis oli lumi, kuid nüüd on sula ja lumi läinud. Põld mäda.
06.01.2010
Picture taken 06.01.10
Lumi mis tuli maha 04.10.10 on nüüdseks 16.01.10 juba sulanud.
Inglismaa oli veel paar päeva tagasi suures paanikas, 1000-ed koolid pandi kinni ja inimesed ei jõudnud õigeks ajaks tööle. Vaata aga vaata. Eestlaste jaoks on lumi mõnus ja lahe. Inglase jaoks nagu halb unenägu: Tuba läheb külmaks, kuna maja on ehitatud ju ainult pluss kraadide jaoks. Kui ilm alla 0C siis on jama, vaja kütta ja lund rookida jne. Ega mul ka siin midagi kiita pole, ühikatoas on umbes 15C sooja ja tuul puhub akna vahelt sisse.
Subscribe to:
Posts (Atom)