Lend Shawbury via Heatrow to Odiham

Kuna väljaõppes oli keskmiselkõrgusel navigatsioonilend koos tutvumisega Londoni helikopteri protseduuridega siis tasub siinkohal natuke peatuda ja huvilistele kes soovivad kopteriga Londoni koha lennata siis paar vihjet kõrvataha panna.

Natuke Briti navigatsioonitehnikast. Kõige aluseks on hästi ettevalmistatud marsruut kaardil. Kuna nende nägemus on et piloot peab igasuguste modernsete abivahenditeta hakkama saama siis õpetatakse navigatsiooni alustalasid kell, kurss ja kaart. Kuna peale kaardi ühtegi teist paberit ette ei valmistata nagu operatsioonilist lennuplaani või midagi sellist. Kogu info peab piloodil olema võimalik kätte saada kaardilt. Enne igat pöördepunkti kasutatakse HATtehnikat,Heading- paned headingpointeri uuele kursile, Altitude/Airspeed- kontrollid kas järgmise lõigu/leg`i kõrgus klapib olemasolevaga või tuleb laskuda või tõusta ning Time- pöördepunktis nullid kella. Peale uuele kursile keeramist valid endale välja kauguses maastikupunkti millele hakkad lendama ning mis klapiks sinu uue kursiga. Eelnevalt sul igal lõigul valitud kontrollpunkti marsruudijoonel umbes iga 5 min järel. Olles pööranud uuele kursile paned kaardi kõrvale ja lendad kurssi, kuni min enne kontrollpunkti võtad kaardi uuesti kätte ja kontrollid kas oled kursil ja nii kuni järgmise pöördepunktini.

Näide kaardi ettevalmistusest.

Londonist läbi navigeerimiseks on Brittidel välja töötatud skeem(üleval) mis põhineb ettkande punktidel ning kõrgustel. Kuna meie tulime põhjast ja liikusime lõunasse kasutasime route H9 mille jookusul oli vaja vahetada 8 korda raadiosagedust koos sellega ka transponderikoodi, 6 korda vahetada kõrgust(kas siis laskuda või tõusta) ning 4 kohustuslikus ettakandekohas kanda ette oma asukohast. Kokkuvõttes on protsduur lihtne, kui tead mida teha ja kus, kuid kordades keerulisem kui on see Berliini lennuväljadel.

Vaade ülevalt Euroopa tihedama lennuliiklusega lennuväljale

Heatrow 09L

Odihami lennuväljalt leidsime eest parkimast vana tuttava Politse kopteri EC-135, mis pani südame kõvemini põksuma ja tekkis tuhin pilootidega paar sõna juttu ajada. Tuli välja, et tegemist väga lahkete vendadega kes endised militaarpiloodid teeninud samas üksuses kuhu meid hiljem suunatakse. Lasid meid ilusti kopterisse ja ajsaid paar sõna juttu.

Pilt eeneva päeva Wales kohal

Väike lühikokkuvõte esimesest kuust valepool liiklusega maalt

On selle kuu aja jooksul saadud käija juba mitmel erineval õppusel ning mitmes erinevas baasis. Alustades Armee lennukorpuse baasist, seejärel kuninglikus Mereväe baasis , merepääste koolitusel, seejärel kuningliku Õhuväe baasis meditsiini ning hypoxia koolitusel, siis jälle Armee lennubaasis ning nüüdseks olen jõudnud Briti kopterikoolitusemekasse e. RaF Shawburisse.

Raf Shawbury plaan

Siit koolist on läbi käinud ka kohalikud printsid, William ja Harry, aastatel 2008-2010. Üks neist nüüdseks kuningliku õhuväe päästekopteri S-61 piloot ja teine väljaõppel ründekopterile AH-64 Armee lennukorpuse baasis.

Wennad Wales`id RaF Shawburys 2009 aasta lõpus.

Antud baasis käib väljaõpe 4 erinevas eskadrillis. Kahes neist tehakse kopteri algkoolitust kopteriga Squirrel HT1-3 ja ühes mitmemootorilise kopteri Griffin koolitust pilootidele, kes hakavad opereerima kas Merlin või Chinook tüüpi masinal. Lisaks ühes eskadrillis koolitatakse Alzeeria õhuväe piloote kopteril AW-109.

Kopter Squirrel HC-1 e. tsiviilnimetusega AS-350

Kahe turbiinmootoriga kopter Griffin e. Bell-412.

Kopter AW-109.

.

Now in UK

Noo nii, reis UK polnudki päris lihtne ja ilma viperusteta. Londonisse kohale jõudes sai suureks avastuseks tehtud teadmine, et üks minu reisikohvritest on põhjamaa uhke lennukompanii poolt kuhugile lohakile jäetud ning Londonisse see ei jõudnud. Seega täitsin ära kadunud pagasi nõude paberi ja üks kohalik noormes ütles selge Pakistani murrakuga, et kohver toimetatakse mulle Baasi kohale niipea kui see üles leitakse.

Kohale jõudes majutati meid Middle Wallopi AAC ohvitseride messi, kuhu me jääme paigale järgmiseks 2 nädalaks. Suureks üllatuseks ootas meid kiire internet kätte antud toas.

Järgmisena sai mindud õhtusöögile ning miskit uut seal ei avastatud, peale selle kui äkitselt ühines meiega ninga asus meie lauda einestama kohaliku rahva prints, kes samuti samas koolis kursustel veel paar kuud. Väike link:http://news.bbc.co.uk/1/hi/uk/8667754.stm- Siit midagi Martin sulle.

Valmistumine 40`s SEB Tartu Suusamaratoniks

No nii Tartu maraton on siis tulemas:

Loodan et lund ka ikka tuleb!!

Eelmisel aasta 70 km eelnevalt suusatanud ning sellega 39 Tartu Maratoni 63 km trassi läbides saadud 3652 koht ajaga 6:28:12 tuleb kindlalt üle lüüa!

Sellekss olen alustanud vaikselt treeningutega. Natuke jooksmist ja jõusaali käib selle juurde, siin väike kokkuvõte viimase aja saavutustest:

Nii et kui huvilisi lööga kaasa.

Minu sihuks on tulemus alla 4:30:00, seega vaja 2 tundi eelmise aasta ajast maha saagida. :)

Sakslaste NH-90 tagamaad

Olles siin ja uurides kohalikelt superkopteri NH-90 kohta olen kogunud kokku palju erinevaid fakte ja põhjalikke möödalaskmisi NH intustries kui tootja poolt. Kuigi kopter on toodetud spetsiaalselt militaarturgu silmas pidades, on raha vist tootjatehase inseneridel pea segi ajanud ja nad masina planeerimisel selliseid suuri apsakaid teinud, et kui poleks kuulnud ega ei usuks ka. Ju olid tellimusnumbrid niivõrd suured et disainimine ülekäe lasti ja praktilisus selle all kannatama pidi. Praeguseks on tellitud kokku 625 masinat erinevate riikide poolt. Toon siin ära viis fakti mida NH-90 kohta teadma peaksid:

1.Kopter on oma klassis ainukene mis varustatud tagant avaneva ramp`iga, kuid mida lennus avada ei tohi kuna kopteri kere pole piisavalt tugev ja hakkab vibreerima ning võib puruneda. Seega keelatud. Samuti ei saa seda mööda kopterisse transportida raskemaid kui 500 kg esemeid(autot näieks).

2. Kopteril on kahel pool suured liguksed mis peaksid olema väga kasutajasõbralikud ja tegema kopteriga opereerimise väga mugavaks, kuid avades plokeerivad nad ära konditsioneeri jahutuse ja vedelkristallekraanid kabiinis jäävad jahutuseta, mis pole eriti meeldiv soojas kliimas opereerides. Samuti ei saa sellega seetõttu teha rappellingut.

3. Kopter on varustatud vintsiga, kuid mida ei saa kasutada, esiteks ukse ja teiseks selle tõttu, et see ei läbinud positiivselt katsetustulemusi.

4. Kopteri kabiini põrand on ehitatud kergsulamist mis annab kopterile kerguse, kuid juba esimestel lendudel vigastasid Saksa sõdurid oma kerdtulirelvasid sinna toetades seda niivõrd, et hilisemal uurimisel leiti, et vigastada said ka juhtmed mis otse põranda all jooksevad ja paljud süsteemid lakkasid töötamast. Austraalased leiutajad leidsid sellele vasturohtu, paigaldades originaalpõrandale peale puidust põranda, et oleks võimalik sõdureid transportida. :)

5. Kopter on ehitatud militaarotstarbeks, kuid selle kliirents jätab tugevalt soovida, olles vaid 32 cm seda võib lausa võrrelda AW-139 mis disainitud lennuväljalt lennuväljale lendamiseks.

Samuti on sellega veel lisaks teisi huvitavaid nähtusid täheldatud, kui kopter näiteks lennuväljale läheneb lülitatakse lennuvälja radar välja kuna see segab kopteri süsteemide ohutut tööd. Seetõttu võtis Saksa Armee juhtkond vastu otsuse, et kopter hakkab multimission asemel täitma ainult üht ülesannet milleks on MEDEVAC.

Vot sellised lood siis superkopter NH-90-ga.

Red Bull Air Race 2010 Lausitzring

Hannes Arch oma lennukil "Edge 540" muideks sama mootor on peal ka meile nii armsal R44, toodetud Lycoming mootoriseppade poolt

Paul Bonhomme lennukil Edge 540, lennuki põhi on sama mis Austrialasel, kuigi võimsust masinal veidi juurde kruvitud võitis 2010 Red Bull Air Race World Championship`i kuid Saksamaal EuroSpeedway`l Lausitz pühapäeval jäi ta teiseks kahe aasta taguse meistri Hannes Arch järel kes eeldatavasti pärit Austriast.

Vanameister Nigel Lamb oma lennukil MXS-R pidi tunnistama nooremate meeste paremust ja jäi kolmandaks.

Võistluse lülidalt kokkuvõtvat videot saab näha järgnevalt lingilt:

Härrad enne vaatemängu tara ääres rivis nagu kärbsed s... peal.

Sakslaste probleemid Tiger tüüpi kopteritega

Teadjamehed teavad rääida, et Saksalaste Tiger kopteriprojekt on liiva jooksmas.

Saksamaa Kaitseministeeriumi andmetel on tankitõrje kopterite programm oma ajast viis aastat maha jäänud. Saksamaa tellis 80 Tiger kopterit Eurocopterilt millest 67 kopterit, mis oli planeeritud üle anda eelmisel aastal, millest ainult 11 kätte toimetatud. Samas avastati nädal tagasi kopteritel tõsiseid juhtmestike probleeme. Kuid kopteri on ehitatud fly by fire süsteemi alusel, siis see ei tähenda head. Täpsemalt öeldes, kopteri juhtmed kulusid läbi ja süsteemid lakkasid tööst. Probleemi põhjus on selgitamisel ja kuulduste põhjal on kõik Saksa Tiger kopterid Grounded kuni 3 aastaks.

Samuti on Eurocopter`il on olnud viivitusi NH90 mereväe ja transpordi versiooni kopterite tarnimisel Prantsusmaale ja Saksamaale. Hea reklaam Eurocopterile.

Eurocopter on võitnud tankitõrje kopterite hanked nii Hispaaniale 24 kopterit kui Austraaliale 18 ühikut. Teadu kohaselt Austraalia versioonid endavad esialgu veel edukalt.

Sellised siis uudised ühe moodsaima tankitõrje kopteri kohta

III Turistikas

Plaan tehtud ja autosse. Plaan olis siis minna kaema mis linnad need meil siin ümbruses üldse asuvad ja mida seal nähe võib. Kõigepealt väike selgitus all olevale kaardile.

1. Baas e koht kus hetkel pesitseme.

2. Stadthagen

3. Obernkirchen

4. Rinteln

Kõigepealt võtsime suuna Stadthagenisse, sinna oli maad umbes 12 km.

Seejärel külastasime Obernkirchenit ja kuna seal suurt midagi kaeda ei olnud sõitsime edasi Rintenisse, mis jäi teiselepoole väikeseid mäekünkaid e lõunapoole meie baasist.

Siin mõned pildid linnast.

Selles linnas märkasin ma mitut imelikku asja, esiteks vajus ühest vanastiili sportautost välja üks omamoodi kamp. Kõigil soengud ühesugused ja käitusid nagu raha-bossid. See väikemees kel viikar jalas paistis olevat ninamees ja see suurpoiss kes silmnähtavalt hea isuga tundus olevat turvamees. Ning see kolmas kutt lonkis lihtsalt selle ninamehe sabas ja üritas nalja teha, see oli vist õuenarr. Ehtne GÄNG.


Järgmiseks märkasin, et seal oli silmnähtavalt palju pensionieas inimesi, üks paarike kes nn window shoppingut harrastas jäi mulle silma kuna neil oli kaasas üks väike rahuldamata puudel, kes seda vanainimeste asja oma vana ja väeti emanda jala peal ilma igasuguse häbi tundeta ajas.

Milano Inter vs München Bayern

Käes laupäev ja Punto meie jalgpalli guru tuli välja plaaniga minna vaatama Euroopa Meistrite liiga finaalmängu. Eelnevalt kui poes sai käidud oli talle silma jäänud brosüür milles kirjutati puhtas saksa keeles, et Mindeni kesklinnas on selle finaalmängu Public Viewing e avalik vaatamine. Otsustasimegi sammud sinna seada. Kohale jõudes leidsime eest meeletu rahvamassi kes oli kogunenud 2x3 m suuruse filmilina ette jalgpalli vaatama. Rahvast oli palju ja endale sobiva koha leidmine ilmvõimatu.

Selline oli siis ekraan millelt finaalmängu kaeti.

Meie kavalad eesti poisid leidsid aga endale sobiva vaatekoha milleks oli purskaevu serv. Sealt oli vähemalt midagi näha. Kuigi jah, kaugus oli selline et palli oli väga raske üles leida, sai ainult arvata kus see on kui meeste liikumist linal nägid.

Mina ja Darling kes terve aja nagu kanad õrrel mängu vaadata ei mahtinud sättisime end serva ekraani vahetusse lähedusse, kus minu vaateväljas suur prozektor ja paar koormavööd pildilt üle jooksmas. Kuid vähemalt lähedalt ja nägime midagi.

Mäng sai aga kaetud. Ei tohtinud küll emotsioone valla lasta kuna mina olin Interi poolt, kes lõpuks ka seisuga 2:0 võitis, sest iga kord kui värav tuli, tegin mina vaikselt huraa, kohalikuda aga mmmmmmm ja sakslased olid suht löödud mängu lõppseisust ja lootsid enamat. Kuid kokkuvõttes võib öelda PARIM MEESKOND VÕITIS.

Kui mäng läbi kõndisime edasi ja jõudsime Mindeni keskväljakule kus oli täielik pidu lahti. Mängisid bändid ja inimesed lasid õlut.

Õhtu naelaks oli Power raadio kollektiiv kes parodeeris kõiki tuntud lauljaid alustades Michael Jacksonist ja lõpedades Roxette`iga .

Siin üks ehe näide:

EUROOPA HEAOLU ÜHISKOND

Jutt selline, eelmine nädalavahetusel tegime siin väikse grilli. Alguses olid küll kõik kaasvõitlejad suhteliselt skeptilised siinse grillliha kvaliteedi ja maitse suhtes, kuid võtsime nõuks ja ostsime reedel kohalikust E-Centeri nimelisest toidupoest valmis marineeritud sealiha. Samuti sai võetud igalühel väike õll, väljaarvatud Punto. Temal see veini haigus küljes. Ostis seekord vähe kallima 1,75 EUR veini. Mekkisin ka ja polnudgi väga viga. Nagu Punto oma blogis juba mainis: Punane, hapu ja hakkab pähe järelikult VEIN. Ah ja kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin, liha sai valmis ja mekkis päris hea.



Selline siis meie grill-laager välja nägigi. Autole said heisatud ka Eesti lipud, saime laiata, kuna baasis peale meie vaid üksikud inimesed liikvel, sakslastel pikk nädalavahetus nimelt.

Muide ilm oli päris jahe vast 8 C oli sooja, nii et kui liha valmis kolisime kohe tuppa.



Selline seltskond siis saksa sea liha mekkimas ja kohalikku märjukest mekkimas. PS! Farmer sai oma õllega täiega p...., vaatas ilus karp koos klaasiga, et ostan ära, ostisgi, kuid silti ei lugenud. Peal Weisbier. Ühesõnaga valge ja elav õlu. Polnud kõige parem kuid hiljem läks Darlingul kõrist alla küll.

Vahepeal oli laupäev kui tegime oma teise turistika. Sellest järgmises jutukeses.

Jõudis siis kätte pühapäev, ilm oli ilus ja tuli isu grilli järele. Nii siis otsustasimegi minna linna, mina Punto ja Farmer. Lähim linn on siin Bückeburg, umbes 4 km meie baasist mis asub asulas nimega Achum. Sõitsime siis Bückeburgi ja Puntol kohe idee, läheme kindla peale välja ja ostame samast kohast kus viimasel korral. Sõitsin siis hooga E-cenrtumi ette, kuid ennäe imet kinni mis kinni. Ja nii ka kõik teised poed kogu linnas. Ainuke mis lahti oli oli bensiinijaam, kust Punto endale imeliku nimega limonaadi ära tõi- muidugi poole kallim kui poes. Kuid kui mehel janu siis mees maksab. Sinna siis jäigi meie Grill selleks korraks.

HEALU ÜHISKOND

14.05.2010 Esimene turistiretk

See sai tehtud naaberlinna nimega Porta Festvalia või midagi sellist. Kuna juba mitmel korral sai märgatud mingit kahtlast majamoodi moodustist kaugel mäe nõlval. Nüüd siis oli aega ja tahtmist järele kaeda millega tegemist. Sõit sinna kestis ümbes 20 minutit kuna see meie asukohast vast 15 km kaugusel ja viimane teelõik oli nagu mägedes ikka suht järsk ja käänuline. Ärge nüüd arvake et siin mingite mägedega tehemist on, kuid maarjamaa mehe jaoks on need siin kõvad mäed kuna kõrguselt lükkavad meie uhke Suure-Munamäe nagu naks pikali.



Mäe nälval oli siis järgmine mälestusmärk. Selle suurus oli aukartustäratav.




Sai siis selle kõrval ka poseeritud ja kohustuslikud turistipildid ka tehtud.



Selline siis vaade mälestusmärgi juusest. Allpool linn nimega Porta Festvalia ja tagapool vasakul Minden.

Esimene süneteetiline lennutund EC-135 simulaatoris

Kui aus olla siis ei uskunud kui instrutorid ja teadjad mehed seletasid et võib tekkida selline sündroom nagu simulator sickness kuna eluilmaski pole mul süda ei lennu ega veemasinas pahaks läinud.

Mina polnud seekord see mees!!

Õnneks ei läinud ka nüüd, kuid hiljem kui simulaartori konsooli taga istusin tekkis tunne nagu asjad kõiguksid sinu ümber. Kuid see tunne läks suht kiirelt üle. Siis sain teada et seegi on üks simulator sicknessi sündroomidest.

Lend EC-135 oli harjumatu, esimene osa lennust oli tunne nagu polekski varem lendamisega tegelenud, kuidagi ei tahtnud see ratsu mulle alluda ja mida rohkem ma üritasin seda hullemini hakkas perutama. Ühesõnaga reageerisin veidi üle. Siis aga näidati mulle et seda kopterit polegi vaja juhtuida et ta lendab ise, trimmid paika ja seisab, trimmid paika ja lendab horisontaalselt ja nii pea igal lennu osal. Tuleb ainult teada kui palju on vaja trimmida ja kuidas masin käitub.

Teisel osal lennust võtsin rahulikumalt üritades tunnetust kätte saada, tehes väga sujuvaid ja väikeseid liigutusi sain asjaga hakkama ja teine osa lennust kulges minu juhtimise all. Isegi ripplend ja maandumine tulid normaalselt välja.

Kokkuvõtteks: Lõpp hea kõik hea- masin ja mina jäime mõlemad terveks. Selle kõige seedimiseks sai tehtud väike saksa õlle.

Minu esimene filmitud sünteetiline lend.

Tervitused Saksamaalt

Viimasest kandest blogisse on möödunud juba pea 4 kuud ja nüüd on asukohaks Saksamaa ja Bückeburgi nimeline väikelinn riigi keskosas. Linnas küll päris ei paikne vaid ühes majas alloleval pildil linna lähedal.

Kuid ega elu Kesk-Euroopas polegi nii lustiline, internet on siin tõeline luksus. 24h neti kasutamise eest oskavad nad küsida müstilised 25 Eur. Kuid eestlane on leidlik, ostab 3G interneti pulga ja sätib selle arvutile järele ning ongi netis, missiis et peab aknal kõikuma et levi leida, või sätib arvuti raamatukuhja otsa ja asi tahe.

SNUUKERI TURNIIRI LÕPPSEIS

No nii , eile sai labi meie rahvusvaheline snuukeriturniir. Võtjaks tuli Alez ja teiseks Zdenek. Mina auvaarsel kolmandal kohal.

SNUUKERI SEIS 25.01.2010

No nii sõbrad aeg on teada anda seis meie rahvusvaheliselt snuukeri turniirilt. Eile oli mul mäng Aleziga poolfinaalis, mille ma kahjuks ühe punktiga kaotasin, lüües viimase musta palli koos valgega auku. Küll oli kahju. Krt!! Täna oli siis lohutuseks mäng Farmeriga, mille ma ära Ässasin. Seega Kolmas koht- pole paha kuna alles kuu aega tagasi ei teadnud ma snuukerist halli h...gi.

Veel on mängimata siis esikoha mäng. Zdeneki ja Alezi vahel. Vähemalt on Eestil üks medalgi!! Mis siis et pronksikarva. Pidin ikka ise kastanid tulest ära tooma. :)

23.01.2010 RAF MUUSEUM

Sai tehtud plaan, minna ja külastada RAF muuseumit. Mõeldud- tehtud. Kõigepealt kiirelt hommikused helbed ja paar röstsaija ning rongijaama poole teele. Kõndimist sai alustatud 9:40 ja kohal rongijaamas olin 10:14. Rong just läks minema, seega ootasime järgmist, mis tuli õnneks 10 min pärast. 35 min rongisõitu ja jõudsimegi Marylebone jaama. Sealt edasi Charsing Grossi ja sealt North Linega otse Colindale, mis on lähim jaam Lennundusmuuseomile.
Kuid ega nii hästi ka ei läinud, kõigepealt kuulsime Tube kõlaritest, et mingid remonttööd käivad Northline põhja poolses osas. Ja nii oligi Tube läks kuni Hustoni jaamani, ning Hustoni ning Golden Green jaama vahel oli pandud tööle asendusbussid. Tulimegi siis Hustoni jaamas välja ja bussi otsima. Õnneks leidsime selle ruttu ja nagu ikka teisele korrusele, sest tegemist doubledekkeriga, et ikka parimat vaadet saaks nautida.Bussi läks läbi Camden Towni.

Siin siis kurikuulus Camden market.

Kuna aga tipptund siis liikusime teosammul ja nagu naksti 1 tund hiljem jõudsimegi lõpuks bussi ja tubega lõpuks kohale. Kell oligi märkamatult pool 1 saanud.

Siis kiirelt muuseomisse. Muuseum asub Hendeni AFB mis on 30 km London kesklinnast põhja suunas. Ja vaatamist oli seal vähemalt 3 tunniks.

Muuseomi ees nagu ikka tavaliselt peab olema mõni lennumasin posti otsas, nii ka siin. sai siis ka kohustuslik pilt selle juures ära tehtud. Operaatoriks Darling.

Selline näeb välja siis EH-101(Merlin) esimene versioon. On ikka suur mölakas teine. Nagu näha pildilt siis minusugune mees paistab selle kõrval ikka eriti väike.

Esimeses hallis rõdult avanev vaade.

Inglise Kuninganna isiklik Kaarik, mis on oma auväärse koha leidnud nüüd RAF muuseumis.

Siis sai hakatud tagasi tulema ja sama teed pidi. Kuna kell oli juba nii palju kui Camden Towni jõudisme otsustasime teha peatuse ja vaadata mis ka müüakse.

Ja müüakse seal kõiksugu jama. Nii uusi, kui kasutatud riideid, mille kvaliteet kõigub seinast seina nagu Kalevi aktsia kunagi Tallinna Börsil.

Turg iseenesest eriti just vana osa mis oli tehtud hobusetalli stiilis. Siis aga otsustas minu fotokas saba anda ja edasine piltidel pole jäädvustatud.

Kuna kell oli juba palju ja sööma baasi enam poleks jõudnud otsustasime ära proovida kohalike hiinlaste kätetöö. Ja kus juures 1 h enne sulgemist st peale 6 lastakse hinnad alla, just toidu omad. Nii saigi 4 naela asemel 3 ga korraliku kausitäie igasugust erinevat hiina staffi võetud. Muide maitsel polnud viga, ainukesena kaebas Farmer, et tema taldrikutäis polnud isegi seda 3 naela väärt.

Peale kõhutäit otsustasime, et võtame 1 naela eest turu väravast ka mõned pontsikud, kuid kui sinna jõudsime oli kogu suur vankritäis pontsikuid nagu õhku haihtunud. Seadsime siis sammud tagasi linnapoole et otsida lähim metroo peatus ja hakata liikuma tagasi.

Vahepeal märkasime kuidas politseinikud reidi korraldasid, kõigepealt koeraga politseinik ees ja kui koer midagi märkas kutsuti eravärvides politseiauto ja korraldati sellele mitte just valge nahavärviga huikale läbiotsimine ja natukese aja pärast oli kohal ka politseibuss kes need kinnipeetud ära vedas.

Siis tekkis plaan, et kui juba siin, käime jala läbi ka Chinatowni ja SOHO, mõeldud tehtud. Kuna oli laupäeva õhtu siis rahvast tänavatel päris hulga ja vahepeal tundus, et baaride ukste taga on lausa sabad. Kuid oh ei- need olid hoopis õnnetud suitsetajad. Kuna baaris sees suitsu enam pole lubatud teha. :)

Tagasiteel rohkem seiku ei juhtunud.

21.01.2010 "BURNS SUPPER"

Natuke ajaloost, mis on "Burns Supper

Burns supper (õhtusöögiga) tähistatakse luuletaja Robert Burnsi elu ja luulet, Õhtusööki peetakse tavaliselt luuletaja sünnipäeval, 25. jaanuaril või selle lähedasel ajal, reegline tuntud ka kui Robert Burns päev või Burns Night.
Burns õhtusöök on kõige sagedasem Šotimaal ja Põhja-Iirimaal, kuid võib esineda kõikjal, kus on Burnsi Klubid.Burns õhtusöök võib olla kas ametlik või mitteametlik. Mitteametlik õhtusööki Tavaliselt hõlmavad Haggis (traditsiooniline šoti roog), Šoti viski ja luule ettekandmine. See siis selleks, kuna meie ei teadnud mis asis see Burns Supper on otsustasime ainukesena (Eestlased ainult) kursuselt järele kaeda millega tegemist, es saada osa Šoti kultuurist.
Õhtu algas sellegam, et ohvitseride klubisse astudes pakuti meile Šoti rahvusnapsu, mille nime ma ei mäleta kuid hiljem kuskilt välja lugedes sain tead et see koosnes kohvikoorest, munast suhkrust ja Šoti viskist (maitselt hästi magus ja mitte minu maitse, kuigi ma selle ikka alla kugistasin). Seejärel kutsuti meid õhtusöögile, suure kongiga (haamriga vastu suurt panni).

Õhtusöögiks siis eelpool nimetatud Haggis (valmistatud lamba sisemuses paiknevatest kõikidest elunditest)-

Toodi siis lauale traditsioonilise marsi käigus suur kile sees olev vorst. Enne selle lahti lõikamist peeti traditsiooniline lahtilõikamis protseduur, mida väga raske kirjeldada, kuid põhimõtteliselt üks Šoti seelikus ohvitser tappis selle vorsti ära.

Eelaimus Haggisist oli väga hirmus, kuna ma pole mingi maksa ja südame jne. armastaja. Polnudki nii hull, sain oma taldrikutäie ikka sisse higistatud.

Siis muidugi oli laual 12 aastane Šoti viski, mida selle roa peale võtta. Muigugi vahetati viski pudeleid laudade vahel, kuna igal laual erinev viski, et kõik saaksid proovida erinevaid maitseid. Nii mõnigi vajus suht viltu lõpuks. Kui see söödud toodi magustoit, millele järgnes ülemisel korrusel Šoti muusika kuulamine ja julgematel rahvustantsude proovimine.

Jamesi tanane tarkusetera

"I like whiskey too much, thats why I do not trink it!!"- nii et votke oppust napsumehed.

Snuukeri turniiri seis

Seis snuukeris on selline, et kvalifikatsioonis on edasi paasenud Zdenek, Farmer ja mina. Robert ja Ales pole omavahelist mangu veel pidanud ja pidid kuuldavasti selle tegema reedel. Nii et Farmer mangib Zdenekiga ja mina ???

Õpetaja James`i teooria Briti allohvitseri karjääri kohta.

Britis on võimalik s6javäkke tulla 16 aastaselt, tehes taotluse, pead läbima aastase kursuse. Kuna praeguse aja noorte tervis, eelkõige füüsis on nii nõrgad siis paljud ei pea koormusele vastu. Neil on võimalus loobuda 6 nädala jooksul. Kui seda ei tehta ja soovid hiljem loobuda, pead maksma trahvi, kuna ta täpselt ei osanud öelda kui palju arvas ta see summa olevat 200 naela juures.
Kui treeningu vast pead suunatakse sind Brigaadi koosseisu kõige alumisse otsa, sinu ainukeseks ülesandeks rahuajal on hommikul üles tõusata, söömas käjja ja päeva jooksul natuke füüsilist ja s6jalist treeningut teha.
Nagu James ütles, on reameestel kolm põhilist mõtet peas, need on õlu, jalgpall ja sex.

Kui oled eeskujulik reamees (privat) siis võid jaoülema soovitusel saada 19 aataselt kapraliks (LCpl). Kui edaspidi ka eeskujulik oled ja näitad üles mingeid juhtimisoskusi võid saada 22 aastaselt noorem seerasandiks(Clp). Nagu James ütles on enamus Clp rumalad, kuna palk on neil hea ~30 000 naela aastas ja nad võiksid elu nautida, osta spotrauto ja reisida ilusatesse eksootilitesse paikadesse. Kuid selle asemel enamus abielliuvad ja teevad vähemalt 2 last ning peale seda elavad nö Skint- rahatut elu, kuskil väikses peredele mõeldud elamurajoonis.
Kui siis ka peale seda tubli seersant oled võid 28 aastaselt saada seersandiks (Sgt). Siis on aga sinu lapsed juba nii suured et hakkavad sinult igasuguseid küsimusi küsima ja sa taipad et sa oled rumal ning pead midagi ette võtma. Siis hakkavad enamus seersandid lugema ja õppima ning saavad väga targaks. Ning karjäär läheb edasi.
Kui sa ole 40 aastane võid sõjaväest pensionile minna. Seda peale 22 aastast teenistust.
See on teooria-kuid kas ka praktiliselt, seda teavad need kes selle läbi teinud.

Pildid snuukeri turniirist!

Pildid esimestest Snuukri turniiri mangudest.